Nõukogu eesistujariik
- French Presidency logo (Photo: French EU Presidency)
Nõukogu tööd juhib eesistujariik, mis vahetub liikmesriikide vahel rotatsiooni korras iga kuue kuu järel.
25 või enama liikmesriigiga laienenud Euroopa Liidus saab iga riik eesistujaks vaid iga kaheteistkümne aasta järel. See tähendaks ühte EL eesistumist ühe poliitikute põlvkonna jooksul.
Tulevik
Laienemist on argumendina kasutanud need, kes toetavad rotatsiooni kaotamist ja alaliste eesistujate sisse viimist. Sevilla ja Kopenhaageni 2002.a. tippkohtumistel töötati välja erinevad kompromissivariandid.
Konvendis tegid Prantsusmaa ja Saksamaa ettepaneku, et Euroopa Ülemkogu liikmed peaksid määrama ametisse Euroopa Liidu presidendi viieaastase ametiajaga või siis 2½ aastase ametiajaga tagasivalimise võimalusega.
Taani tegi ettepaneku alalise EL presidendi koha loomiseks, mis roteeriks väikeste, keskmiste ja suurte riikide vahel.
Enamus väikseid EL liikmesriike lükkasid alalise eesistuja kontseptsiooni tagasi, kuna nende arvates täidab seda funktsiooni paratamatult mõne suure riigi esindaja.
Kõik suured riigid soovisid luua alalist EL presidendi kohta, et suurendada Euroopa Liidu nähtavust rahvusvahelisel areenil ja takistada väikestel liikmesriikidel Euroopa vanade suurriikidega võrdse positsiooni saavutamist.
Konvent pakkus lõpuks välja Euroopa Ülemkogu alalise presidendi ametikoha loomise. Ta määratakse ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega 2½ aastaks ning tema ametiaega võib uuendada. Ministrite Nõukogu eesistuja määratakse ühehäälse otsuse alusel võrdse tähtajaga rotatsiooni põhimõttel.
Märkused:
Praktikas on väiksemad EL liikmesriigid EL eesistujana kõige paremat tööd teinud, kuna nad teavad, et eesistujana ei saa oma nad oma huvidele keskenduda. Kui riik püüab eesistujana asetada esikohale oma riigi huvid, muutuvad teised liikmesriigid kahtlustavaks ja poliitilise konsensuse saavutamine muutub keeruliseks.
Sellepärast käsitlevad väiksemad riigid EL eesistujaks olemist peamiselt tehnilise ülesandena, mille eesmärk on saavutada võimalikult palju kompromisse ja järgida ühist EL integreerumise ajakava.
EL eesistuja kasutab alati nõukogu alalise sekretariaadi teenuseid, kuid juhatab kõigi erinevate ministrite nõukogude ja töögruppide kohtumisi.
Kompromissina EL eesistumist puudutavate erinevate kontseptsioonide vahel tulevikus võiks olla erinevatel töögruppidel ja nõukogudel lubatud valida ise oma liikmete hulgast juhataja ja rotatsiooni korras vahetada vaid mõne valdkonna juhatajaid.
Roteerimise järjekord kuni 2006.a. lõpuni:
2003:
Kreeka (esimene poolaasta)
Itaalia (teine poolaasta)
2004:
Iirimaa (esimene poolaasta)
Holland (teine poolaasta)
2005:
Luksemburg (esimene poolaasta)
Suurbritannia (teine poolaasta)
2006:
Austria (esimene poolaasta)
Soome (teine poolaasta)
Lingid
http://ue.eu.int/en/presid.htm
http://ue.eu.int/en/summ.htm
