Kuigi euro vastuvõtnud liikmesriigid (eurotsooni riigid) omavad ühtset valuutat, ei otsusta need riigid ühiselt majandus- ja eelkõige maksusüsteemi puudutavaid küsimusi, eelarve- ja kulutuste poliitikat ning tulude ja palgapoliitikat, vaid seda teevad liikmesriikide valitsused.
Maastrichti lepingu järgi on eurotsooni riigid kohustatud teostama sellist üldist majanduspoliitikat, mis väldib inflatsiooni tekkimist selles tsoonis.
Ülemäärase eelarvepuudujäägiga riikide valitsustele (st riikidele, mis kulutavad rohkem, kui teenivad) võib määrata trahve vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile .
Föderalistid ja teised on kutsunud eurotsooni liikmeid üles looma lisaks rahaliidule ka maksuliit (st ühtset kontrolli maksude ja kulutuste üle kogu eurotsoonis).
Kõik suveräänsed riigid on nii maksu- kui rahaliidud, mis on võimelised looma optimaalseima majanduspoliitikate kombinatsiooni.
Märkused
Tulevik
Konvendi majandustöögrupp, mida juhtis endine Euroopa Parlamendi esimees Klaus Hänsch , ei nõustunud ühise majandus- ja maksupoliitika kehtestamisega.
Konvendis pakutakse välja ühtse minimaalse maksumäära kehtestamine ühisturuga seoses, mitte aga ühist üldist maksupoliitikat.
Põhiseaduse projektis on eraldi artikkel I-14 majanduspoliitika koordineerimise kohta. See sisaldab erireegleid eurotsooni riikidele.