Kui riiklikud seadused harmoniseeritakse, siis nad muutuvad samalaadseteks kogu EL-is.
Enne ühtse Euroopa seadust (SEA) aastal 1987, vajas harmoniseerimine ühehäälsust. Praegu saab enamike reeglite üle otsustada kvalifitseeritud_häälteenamus.
On olemas olulised piirkonnad, kus EL ei saa otseselt kohe riiklike seadusi ühtlustada. See kehtib näiteks kultuuripoliitika ja riikliku hariduse valdkonnas.