Religioon

Church in Denmark (Photo: Lis Lak Risager)

Nice’i leping ja põhiõiguste harta keelustavad negatiivse diskrimineerimise poliitiliste veendumuste, soo või usu tõttu (Euroopa Liidu leping artikkel 13 ja harta artikkel 21). Erandiks on eraldi EL direktiiv, mis lubab diskrimineerimist soo tõttu preestri värbamisel kiriku poolt (vt. direktiiv 2000/78/CE, 27. november 2000).
Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu ülesandeks on kehtestada piirid ebaseaduslikule diskrimineerimisele ja määratleda, mille õigustuseks on usuline või teoloogiline veendumus. Sellega seoses võivad kerkida üles taolised probleemid nagu näiteks religioosse kooli õigus vallandada õpetaja, kes vahetab usku.

See võib tõstatada ka näiteks küsimuse:

• Kas Taani riik käitub seaduslikult või ebaseaduslikult, kui ta toetab Taani riigikirikut ja diskrimineerib teisi kirikuid?
• Kas aborti võib keelustada religioossetel alustel ja kas võib piirata Euroopa Liidu seaduslikku õigust osutada aborditeenust, kuigi riigil ei ole lepingu eriprotokolli nagu näiteks kokkulepped Iirimaa ja Maltaga?

Tehti ettepanek viia religioon põhiseadusesse ühe liidu väärtusena. Kuid selle vastu oli presiidium. Põhiseaduse projekti preambulisse on viidud sisse lause liidu religioosse pärandi kohta ja artikkel I-51 kutsub üles dialoogile erinevate kirikutega neile staatuse andmiseks.

Lingid

Vaata ka Diskrimineerimne.
http://europa.eu.int/eur-lex/e....../pdf/1999/com1999_0564en01.pdf