Lepped teiste riikidega
- Working discussions between Robert Zoellick, US trade representative, and Commissioner for Trade Pascal Lamy in 2002 (Photo: European Commission)
Nii liikmesriikidel kui ka EL-il on olemas lepped teiste riikidega. EL saab sõlmida leppeid liikmesriikide nimel osades, kuid mitte kõigis küsimustes. Ta saab allkirjastada leppeid, kui tal on täielik juriidiline isik. Kogu Euroopa Liidul ei ole veel täielikku juriidilist isikut. Kui EL tahab lepet allkirjastada, siis kõik liikmesriigid peavad sellele samuti alla kirjutama.
Euroopa Ühendus omab juriidilist isikut ja võib allkirjastada leppeid riikidega, mis ei kuulu EL-i (kolmandad riigid). Samuti on tal õigus allkirjastada kokkuleppeid kui see on sätestatud lepetes. Euroopa Ühendus võib sõlmida leppeid ka teiste riikidega kui tal on sisemine kompetents reguleerida seda teemat. Vaata ka AETR juhtumit.
Märkused
Rahvusvaheliste, arengu, keskkonna ja kaubanduse lepete puhul konsulteeritakse EL-i Parlamendiga (artikkel 300 II, III.1, 181, 174, 133 TEC).
Assotsiatsioonilepete, Euroopa lepete ja keerulisemate lepete puhul peab EL-i Parlament andma oma nõusoleku (artikkel 10 TEC, 300 III.2).
Vaata ka nõusoleku protseduuri
