Justiits- ja siseküsimused, JHA

European Commission, DG Justice and Home Affairs (Photo: Daniela Spinant)

Justiits- ja siseküsimuste alase koostöö eesmärk on luua "vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkond".

Justiits- ja siseküsimused on üks Euroopa Liidu kolmest sambast. Algselt põhines see liikmesriikide valitsuste vahelisel koostööl, kuid on nüüdseks saanud osaliselt rahvusülese otsuste tegemise protsessi osaks (Amsterdami lepingu tulemus).

Valitsustevahelist politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitleb nüüd Euroopa Liidu lepingu VI jaotis. See hõlmab koostööd võitluses rassismi, terrorismi, narkootikumide, relvade ja pettuse vastu.

Politsei:

Euroopa Liidu leping õhutab koostööd politseijõudude ja teiste ametkondade vahel, sealhulgas Haagis asuva ühise politseiüksuse Europoli kasutamist.

Politseikoostöö hõlmab operatiivkoostööd, ühisaktsioone ja koordineeritud eeluurimistööd.

Kohtualane koostöö:

Tihedamaks kohtute vaheliseks koostööks kasutatakse Euroopa kohtualase koostöö üksust Eurojust.

Kohtualane koostöö hõlmab prokuratuuridevahelist koordineerimistööd, piiriüleste kuritegude eeluurimist ja isikute väljaandmise taotluste rahuldamist.
Nõukogu võtab enamuse otsustest vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, vaid tundlikes küsimustes on nõutav ühehäälne otsus.

Euroopa Liidu lepingu VI jaotis käsitleb viisade, asüüli-, immigratsiooni ja muid isikute vaba liikumisega seotud poliitikaid.

Selles nähakse ette rahvusülest piirikontrolli-, pagulas- ja immigratsioonialast koostööd. Ühehäälsus on jätkuvalt nõutav tundlikes küsimustes kuni 1. maini 2004.a. Pärast seda suureneb kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavate otsuste arv.

Taanil, Iirimaal ja Suurbritannial on erand antud küsimuses.

Tulevik

Euroopa Tulevikukonvent teeb ettepaneku muuta justiits- ja siseküsimused jagatud pädevuse valdkonnaks, mille puhul kehtib kvalifitseeritud hääletamise nõue nõukogus ja kaasotsustamise protsess Euroopa Parlamendis, välja arvatud politsei- ja kohtualane koostöö.

Sel teel muutub valitsustevaheline koostöö veelgi rahvusülesemaks, kus komisjonil on õigus seaduseelnõusid algatada ja Euroopa Kohtul õigus kohut mõista. Teatud justiits- ja siseküsimuste valdkondades võivad ka liikmesriigid esitada seadusettepanekuid. Vt. artikkel I-41.

Lingid

http://www.europa.eu.int/pol/justice/index_en.htm
http://www.ecdel.org.au/eu_guide/justiceandhomeaffairs.htm