Suveräänsus
Riik on suveräänne siis, kui ta võib ise otsuseid vastu võtta oma siseriiklikes küsimustes ja sõlmida lepinguid teiste riikidega.
Euroopa Liit, mis algselt loodi suveräänsete riikide koostööorganisatsioonina, on järjest enam hakanud piirama rahvusriikide volitusi (pädevust).
Erinevalt teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest omab Euroopa Liit otseselt siduvat seadusandlikku võimu.
Euroopa Kohtul on õigus lõplikult otsustada, millist osa rahvuslikust suveräänsusest võib vähendada.
Sellest tulenevalt ei ole liikmesriigid enam täielikult suveräänsed riigid.
Mõned inimesed väidavad, et jagades formaalselt osa oma suveräänsusest teiste riikidega, suudab riik reaalselt mõjutada kogu Euroopa otsuste tegemise protsessi.
Teised vaidlevad sellele vastu väites, et riik kaotab reaalse sõnaõiguse ja demokraatia, kui ta jagab oma suveräänsust valdkondades, kus ta oleks ise võimeline hakkama saama.
Tulevik
Euroopa Tulevikukonvent tegi ettepaneku, et liikmesriik võib tagasi saada täieliku suveräänsuse, lahkudes Euroopa Liidust kaheaastase etteteatamisega. Sellisel juhul võivad riigid sõlmida Euroopa Liiduga näiteks partnerluslepingud. Kuid siin võib tekkida oht, et riik kopeerib paljud Euroopa Liidu liikmete otsused. See ei ole tegelik suveräänsus, seepärast kasutatakse ka termineid formaalne ja tegelik suveräänsus.
Lingid
Vaata ka Föderalism ja Konföderatsioon.
