Läbipaistvus
- (Photo: EUobserver.com)
Läbipaistvus tähendab, et otsuste tegemise protsess on läbinähtav ning dokumentidele ja istungitele on olemas ligipääs.
Euroopa Liidu läbipaistvuse suurendamine on saavutatud peamiselt Euroopa Kohtu töö tulemusel. Euroopa Kohus on nõudnud, et institutsioonid käsitleks iga üksikut dokumenti eraldi, mitte aga ei lükkaks avaldusi tagasi hulgipõhimõttel.
Euroopa Kohtu poolt saavutatud tulemused on nüüd sätestatud määruses läbipaistvuse kohta, mis võeti vastu kaasotsustamise protseduuri ja kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Liidu lepingu artikli 255 alusel.
Avaldused dokumentidele ligipääsemiseks peavad institutsioonid läbi vaatama 15 tööpäeva jooksul, kuid sageli ootavad avaldused 10 päeva registreerimise järjekorras, mis võimaldab institutsioonidel küsida 15 lisapäeva ja siis keelduda vastamast.
Isikutel on õigus seejärel saata uus avaldus institutsioonile, paludes tal läbi vaadata oma seisukoht, ning lõpuks pöörduda ombudsmani või Euroopa Kohtu poole.
Institutsioonid on oma läbipaistvust suurendanud, jagades kodanikele informatsiooni läbi interneti. Kuid nad varjavad ikka veel seadusandluse protsessi avalikkuse ja isegi rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi valitud liikmete eest.
Kui Eurooa Parlamendi komiteed arutavad seadusettepanekuid, siis tehakse seda sageli vananenud versioonide põhjal. Parlamendiliikmete taga istuvad assistendid või tudengid alalistest esindustest, Euroopa Komisjonist ja nõukogust, kellel on olemas nõukogu töögrupi eelmise istungi täiendatud versioon. Seal toimub tegelik seadusloome protsess.
Vastavalt juunis 2002.aastal toimunud Euroopa Liidu Sevilla tippkohtumise tulemustele peaksid nõukogu istungid olema avalikud.
Kuid siiski on säilitatud mitmed piirangud. Näiteks Kreeka eesistumisperioodil 2003. aastal on 170 nõukogu istungist vaid 8 avalikud.
Tulevik
Euroopa Tulevikukonvent teeb ettepaneku, et kõik ametlikud nõukogu istungid, kus arutatakse uusi Euroopa Liidu õigusakte, oleksid avatud.
Kuid konvent ei muuda avalikuks veel seadusloomekomiteesid ega võimalda kodanikel tegelikult näha, kuidas tehakse otsused neid puudutavate õigusaktide osas.
Lahkuv Euroopa ombudsman Jacob Söderman tegi ettepaneku viia läbi läbipaistvuse ja haldusreform.
Euroopa Parlament tegi ettepaneku, et kõik istungid ja dokumendid on avalikud, välja arvatud juhul kui ⅔ häälteenamusega otsustatakse teisiti. Selle ettepaneku toetajateks on 200 konvendi liiget ja asendusliiget, kuid presiidium ei ole seda siiani põhiseaduse projekti sisse viinud.
Lingid
http://www.euro-ombudsman.eu.int/home/en/default.htm
