Ühisotsus
- The Council building (Photo: European Commission)
Ühisotsus on see kui EL-i Parlament ja nõukogu otsustavad ühiselt (artikkel 251 TEC). Protseduuri kutsutakse ühisotsuseks või leppimise protseduuriks, sest see kaasab ka EL-i Parlamendi.
Protseduur
- Komisjonil on EL-i seaduste esitamise monopol.
- Nõukogu otsustab ettepaneku üle kvalifitseeritud_häälteenamusega ja EL-i Parlament otsustab liht- või absoluutse häälteenamusega.
- EL-i Parlament saab panna seadusele veto või käia välja parandusettepanekuid, kui liikmete_absoluutne_häälteenamus on sellega teisel lugemisel nõus.
- Kui nõukogu ei ole EL-i Parlamendi liikmete absoluutse enamuse ettepanekuga nõus, siis luuakse Lepitamise komitee.
- Lepitamise komitee otsuse peavad heaks kiitma nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus ja EL-i Parlamendi lihthäälteenamus. Muidu seaduse vastu võtmine ei õnnestu.
Märkused
- Aastal 2002 koostas komisjon ühisotsuse protseduuri raames 74 ettepanekut.
EL-i Nõukogu ja Parlament otsustasid lõplikult 79 toimiku üle. 20 ettepanekut võeti vastu esimesel lugemisel, 40 teisel lugemisel ja 19 juhul loodi lepitamise komitee. 9 juhul võeti ühistekst vastu ilma aruteludeta. Keskkonna ja sotsiaalküsimustega seotud teemad vajasid arutelu.
Tulevik
Euroopa tuleviku konventsioon teeb konstitutsiooni mustandis ettepaneku, et see protseduur peaks muutuma üldiseks otsustuste tegemise meetodiks EL-i õigusaktide puhul. See tugevdaks EL-i Parlamendi rolli.
Lingid
Vaata ka lihtsustamisega tegelevat konventsiooni töögruppi.