Euroopa inimõiguste konventsioon
- European Convention on Human Rights (initially signed in 1950) (Photo: European Commission)
Inspireerituna ÜRO inimõiguste deklaratsioonist kehtestas Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni. Strasbourg’is loodi Euroopa Inimõiguste Kohus, mille ülesanne on mõista kohut inimõiguste rikkumise juhtumite üle.
Konventsioonile kirjutati alla Roomas 1950.a. ja see jõustus 1953.a.
Konventsioonile alla kirjutanud riikide kodanikud võivad kohtusse kaevata oma riigi valitsusi, kui need on väidetavalt rikkunud konventsioonis sätestatud inimõigusi.
Kõik EL liikmesriigid ja kandidaatriigid on Euroopa inimõiguste konventsioonile alla kirjutanud, kuid EL institutsioonid ei ole sellega veel juriidiliselt seotud. EL tervikuna ei ole konventsioonile alla kirjutanud.
Tulevik
Põhiseaduse projekt annab lisaks liikmesriikidele Euroopa Liidule juriidilise aluse ühineda inimõiguste konventsiooniga. EL muutub juriidiliseks isikuks, mis võimaldab tal seda sammu astuda. See ei mõjuta liidu pädevust vastavalt artiklile 5.
Artikli 5 sõnastus ei muuda inimõiguste konventsiooni ülimuslikuks vastavalt eurokriitikute poolt harta konvendis esitatud ettepanekule.
Kui Strasbourg’is asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu vahel tekib arvamuste konflikt, siis on Euroopa Kohtu arvamus ülimuslik.
Lingid
http://conventions.coe.int/Treaty/EN/CadreListeTraites.htm
