Kaitsepoliitika
- (Photo: Notat)
Pärast Maastrichti lepingu jõustumist 1993.aastal võis EL kehtestada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) osana ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP). CSDP kehtestamise suhtes tehti lõplik otsus Kölni tippkohtumisel 1999. aastal.
CSDP valdkonna otsuste vastuvõtmisel on nõutav liikmesriikide ühehäälsus .
Lääne-Euroopa Liidult (WEU) võeti üle rida julgeoleku-, kaitse- ja rahusobitamise alaseid ülesandeid ehk nn Petersbergi ülesanded ning need viidi sisse Euroopa Liidu lepingusse Amsterdami lepinguga. Sellega kaotas WEU oma tähtsuse.
EL kiirreageerimisjõud
Petersbergi ülesanded võtab üle EL kiirreageerimisjõud – ligi 60 000 isikut, kes on võimelised osalema lahingus ühe aasta vältel "rahutagamise" ja "rahusobitamise" eesmärgil.
Nende sõdurite jaoks on vaja umbes 200 000 mehest koosnevaid varuvägesid.
kiirreageerimisjõud puhul ei ole tegemist EL alalise sõjaväega. EL liikmesriigid on garanteerinud, et nad tagavad vajalikud relvajõud teatud asjaolude korral.
Selles suhtes võib seda võrrelda NATO liikmesriikide vastastikuse kaitse kohustusega.
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ei ole selle väe operatsioonideks nõutav ÜRO mandaat (vt. ka Petersbergi ülesanded ).
Märkused
- Rootsi ja Iirimaa on öelnud, et nad osalevad vaid nendes EL sõjalistes aktsioonides, millel on olemas ÜRO mandaat.
- Esimene EL sõjaline operatsioon algas märtsis 2003.a. (FYROM -is, endine Makedoonia), mille kogueelarve oli umbes 4,7 miljonit eurot. Seda finantseeriti tavalisest EL eelarvest.
- Esimene missioon EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames oli politseimissioon Bosnias, mis algas jaanuaris 2003.a.
- EL kaitsepoliitikat juhivad EL Sõjaline Komitee, EL Sõjaline Staap ja Poliitika- ja Julgeolekukomitee.
Tulevik
EL põhiseaduse projekt sisaldab eraldi kaitsepeatükki – artikkel I-40.
Selles sisaldub ettepanek luua EL ühine kaitsepoliitika vastavalt laiendatud koostöö erireeglitele. Soome nõudis eriti, et kasutataks tavareegleid laiendatud koostöö asemel. Põhiseaduse projekt näeb ette konstruktiivse hääletamisest hoidumise nende jaoks, kes ei soovi osaleda ühistes sõjalistes aktsioonides, kuid on nõus lubama teistel seda teha. Põhiseaduse projektis on ka klausel, mis kehtestab kohustused riikidele, kes nõustuvad vastastikuse kaitse kohustusega, mis on võrreldav NATO lepingu artikliga 5, ja sellele sarnaneva automaatse kaitse kohustusega vastavalt WEU lepingu artiklile 5. See kohustus, millele on mõnikord viidatud kui "abistamise klauslile", tekitab probleeme neutraalsetele riikidele ja ka Taanile, millel on oma kaitsest loobumise eritingimus.
Põhiseadusesse on sisse viidud ka nn "solidaarsuse klausel", mis kohustab Euroopa Liitu abistama liikmesriiki, kes on sattunud terrorismirünnaku ohvriks.
