Laiendatud koostöö
- The European Council must unanimously approve any "enhanced co-operation" (Photo: European Commission)
1998.a. vastu võetud Amsterdami leping lubas üksikutel liikmesriikidel teha omavahel tihedamad koostööd läbi ühiste EL institutsioonide, tingimusel et nendevahelised lepingud ei mõjuta ühenduse õigustikku ega ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (CFSP).
Igasugune laiendatud koostöö pidi olema heaks kiidetud Euroopa Ülemnõukogu ühehäälse otsusega. See andis üksikutele riikidele vetoõiguse. Kuna sellist luba oli raske saada, siis ei kasutatud seda kunagi.
Alates 1. veebruarist 2003 lubab Nice’i leping laiendatud koostööd kaheksa riigi vahel – mis puudutab ka CFSP-d – kui see on heaks kiidetud kvalifitseeritud häälteenamusega , välja arvatud EL ainupädevuse valdkondades ning kaitse- ja sõjalistes küsimustes.
Märkused
Mõned eurokriitikud näevad EL liikmete alagruppidele võimaldatavas laiendatud koostöös juriidilise baasi loomist kaheastmelisele, kaheklassilisele Euroopa Liidule. Kui liikmesriikide grupp, mis on piisavalt suur, et saavutada häälteenamust Euroopa Liidus, lepib teatud küsimustes omavahel kokku, siis võivad nad Euroopa Liitu juhtida ilma teiste liikmesriikidega konsulteerimata.
Teised näevad selles instrumenti paindlikkuse saavutamiseks. Konvendi kaitsetöögrupp ja Prantsusmaa-Saksamaa oma kaitseettepanekuga pakkusid välja idee, et laiendatud koostöösse tuleks kaasata ka kaitseküsimused, ning põhiseaduse projekt teeb ettepaneku erireeglite kehtestamiseks laiendatud koostöö kohta.
